Misasi see õigekeelsus sõnaraamat on?

Minu heal sõbral Kirjastajal on palju tragikoomilisi lugusid kirjastamise ja toimetamise telgitagustest. Tema loal hakkan neist parimaid ka siia postitama.

Viimati rääkis Kirjastaja mulle ühest tütarlapsest, kes oli talle helistanud, ennast keeletoimetajana esitlenud ja tööd palunud. Tööotsijad on rutiin, millega Kirjastaja oma ametis sagedasti kokku puutub, eriti praegu, masuajal. Nagu iga uue toimetaja puhul kombeks, saatis mu sõber neiule kaks proovitööd – lõigu algupärast ilukirjandust ja lõigu tõlgitud aimekirjandust – ning n-ö keeletoimetaja meelespea. Selles, Kirjastaja enda koostatud meelespeas on punktide kaupa esitatud elementaarsed nõudmised keeletoimetajale. Näiteks:

Ära unusta kirjavahemärkide (ülakomad, jutumärgid jm) ühtlustamist. Kõige levinumad vead, mida toimetatud tekstist leiab, on erisuguste jutumärkide kasutamine ja ülakoma segiajamine rõhumärgiga.

Või siis:

Kui toimetad teksti paberil, mitte arvutis, tee parandused punase värviga, et need hästi silma hakkaksid. Ära mitte mingil juhul kasuta harilikku pliiatsit.

Esimene, kõige tähtsam punkt ütleb:

Toimetamisel on aluseks eesti õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele käsiraamatu uusimad väljaanded.

Paar päeva läks mööda, siis saabus kirja teel tütarlapse murelik küsimus: "Andke andeks, aga misasi see õigekeelsus sõnaraamat on ja kust seda leida saab? Äkki laenate enda oma?"

Noh, vähemalt koma pani õigesse kohta ... Siin aga, kõigile keeletoimetajatele, kes ei tea õigekeelsussõnaraamatut, kõnealuse müstilise teose esikaas: